Eesti Linnukasvatajate Selts MTÜ üldkoosolek
Eesti Linnukasvatajate Seltsi üldkoosolek toimub esmaspäeval, 13.juunil kell 15.00 Järvamaa KHK Särevere tehnikamajas (Kooli 2/1) ruum 527.
Päevakord.
1. Aastaaruande kinnitamine
2. Revisjonikomisjoni aruanne
3. Seltsi tegevuste ülevaade 2021 juuni kuni 2022 mai.
4. Seltsi planeeritavad tegevused 2022 ja 2023 aastal.
5. Eesti vuti aretusaruande ülevaatamine.
6. Juhatuse liikmete valimine. Kolme juhatuse liikme volitused on lõppemas (Liina Elken, Janek Prits ja Jarno Hermet). Kõik kolm on teada andnud uuesti kandideerimisest.
7. Jooksvad küsimused
Kellel liikmetest veel aastamaks maksmata, siis palume see kindlasti neljapäevaks korda teha. Reedel korrastame liikmete nimekirja. Juriidilistele liikmetele on arved välja saadetud, palun kontrollige spämmi kausta. Või kontakteeruge, et saaksime uuesti saata.
Kodulindude ja küülikute näitus Luige Maaelu Näituslaadal 6.-8. mai 2022.a
Korraldajad Eesti Linnukasvatajate Selts MTÜ ja Eesti Küülikukasvatajate Selts MTÜ
Hindamine toimub reedel, 6.mail. Linnud ja küülikud peavad olema kohal hiljemalt reedel kell 9.00 ja lahkuvad pühapäeval kell 16.00 Lindude eest hoolitseb näituse ajal ELS. Küülikute eest hoolitseb EKKS. Kasvataja, kes soovib, et lind või loom saaks näituse ajal kindla tootja sööta, peab ise oma linnu või looma vastava tootja söödaga varustama. Kui keegi soovib linnud või loomad tuua kohale varem, siis oleme valmis linde ja küülikuid vastu võtma juba neljapäeva õhtul. Sellest soovist kindlasti eelnevalt teada anda, et oskaksime oodata. Reedel saab linde ja küülikuid tuua alates 8.00 (või eelneval kokkuleppel varem)
Lindude ja loomade registreerimine näitusele kuni 22. aprill 2022.a. (k.a.) või kuni puuride täitumiseni.
Registreerimine: naitus@linnukasvatajateselts.ee (kodulinnud) naitus.ekks@gmail.com (küülikud) NB! Registreerimine toimub ainult antud meiliaadressil! Helistamine sõbrale, kirjutamine sõbra Chati vms ei taga kohta näitusel! Lindude vahetamine toimub samuti ainult antud meiliaadressil! Omaalgatuslikult vahetatud/kaasa toodud lindu ei ole korraldajad kohustatud vastu võtma, et vältida segadust puuride ja puuri kaartidega.
Registreerimisel anna teada looma või linnu: * tõug; * sugu; * värvus; * küülikutel vanus; * enda kontaktandmed kataloogi jaoks; * kas lind või loom on müügis; * kui on müügis, siis lisa ka hind.
Näitusel osalemine lindudega:
ELS liikmele 7,- lind, alates kuuendast linnust 2.- lind. Kes ei ole ELSi liige 10,- lind, alates kuuendast linnust 4.- lind. Näitusel osalemine küülikutega: EKKS liikmele 7,- loom, alates kuuendast loomast 2,- loom. Kes ei ole EKKS liige 10,- loom, alates kuuendast loomast 4,- loom.
Osalustasu tasumine kindlustab koha näitusel. Kui näitusel osalemisest loobutakse peale registreerimistähtaja lõppu, siis osalustasu ei tagastata. Täpsemad näituse reeglid ja juhised on lisatud kommentaaridesse.
Parimatele rosetid, karikad (rohkem kui kunagi varem) ja diplomid. Auhinnafond on rikkalik! Luigel kohtume!
Kodulindude ja küülikute näitus
1. Näituse läbiviimist korraldab ja näituse reeglite täitmist kontrollib Eesti Linnukasvatajate Selts (edaspidi ELS) juhatus ja Eesti Küülikukasvatajate Selts (edaspidi EKKS) juhatus, omades õigust moodustada korralduskomisjon ja/või jagada ühingute liikmetele vajadusest tulenevaid näitusega seotud ülesandeid;
2. Näitusel hinnatakse kodulinde Briti hindamissüsteemi järgi (maksimum 100 punkti) ja küülikuid Euroopa hindamissüsteemi järgi (maksimum 100 punkti). Hinnatakse ainult täiskasvanuid, väljaarenenud sulestiku ja kehaehitusega linde. Küülikuid hinnatakse vastavalt vanuseklassidele:
• Juunior JUN (prognoos hindamine) 4-6 kuud, hindamine Põhjamaade Standardi järgi.
• Noorloom INT (täishindamine) 6-8 kuud hindamine Põhjamaade Standardi järgi.
• Täiskasvanud TK (täishindamine) 8-18 kuud, hindamine Euroopa Standardi järgi.
• Seenior SR (täishindamine) üle 18 kuu vanad loomad, vanusepiirang puudub,
Hindamine Euroopa Standardi järgi.
Registreerimise kord
1. Kodulinnud ja küülikud registreeritakse näitusele osalussooviga, mis kohustab kasvatajat järgima näituse reegleid ja täitma ELS ja EKKS juhatuse ja/või korralduskomisjoni liikmetele korraldusi;
2. Osalussoov edastatakse kodulindude osas ELS-i aadressil naitus@linnukasvatajateselts.ee ja küülikute osas EKKS-i aadressil naitus.ekks@gmail.com etteantud tähtajaks;
3. Osaleda saab ainult eelnevalt registreeritud lindude ja küülikutega. Lindude ja küülikute vahetamine teise tõu või värvuse vastu on võimalik kuni 3 päeva enne näituse algust registreerimise aadressil;
4. Hilisem lindude ja küülikute vahetamine ei ole võimalik;
5. Osalussoovis märgitud lindude ja küülikute arvu ja näituse hinnakirjas märgitud osalustasu alusel väljastatakse osalejale arve, mis tuleb tasuda enne näituse avamist, kindlaks määratud kuupäevaks;
Osalemiskord
1. Näitusel võib osaleda iga kodulinnu- ja küülikukasvataja;
2. Iga kodulinnu- ja küülikukasvataja võib tuua näitusele soovikohase arvu eelnevalt registreeritud linde ja küülikuid;
3. Näitusel võib osaleda kodulinnu ja küüliku omanik oma farmis kasvanud lindude ja küülikutega või teisest farmist ostetud lindude ja küülikutega;
4. Näitusele toodud kodulinnud ja küülikud peavad olema terved, kliiniliste haigustunnusteta. Haiged kodulinnud ja küülikud eemaldatakse näituselt.
5. Küülikutel on kohustuslik vaktsineerimine müksomatoosi vastu;
6. Tagamaks linnu ja looma identifitseerimise võimaluse näituse ajal, peab kodulind olema näitusepuuris individuaalselt või kahekaupa (paarina), küülik individuaalselt. Puuril ei tohi olla mingisuguseid märgatavaid eritunnuseid. Lubatud on vaid puurinumber ja tõunimetus koos tõu iseloomustusega;
7. Hindamiseks kasutatakse osalussoovi põhjal eelnevalt ettevalmistatud hindamiskaarte. Hindamiskaardid avatakse hindamise käigus ja kinnitatakse puuri külge peale hindamist;
8. Hindamise kohta tekkinud küsimustele vastavad peakohtunikud peale lindude ja küülikute hindamist;
9. Näitusel esilekerkivad probleemid lahendab korralduskomisjon;
10. Korralduskomisjon ei vastuta lindude ja küülikute vigastuste eest, kui need on tingitud lindude, küülikute või külastajate käitumisest;
11. Näituse reegleid võib muuta ELS ja EKKS juhatus;
Näitusel selgitatakse välja kodulindude seast:
1. BOB – Best of Breed (tõu parim lind)
• Tõu parim lind valitakse antud tõu kõigi (sõltumata sugupoolest) esindajate hulgast, kes on hindamisel saanud vähemalt 95 punkti. Kui antud tõust (sõltumata sugupoolest) on esindatud ainult üks lind, siis peab ta saama vähemalt 95 punkti, et kandideerida „Tõu parim lind“ tiitlile. Väljastamise või mitte väljastamise otsustab või otsustavad kohtunik/kohtunikud;
2. BOS – Best Opposite Sex (vastassugupoole parim lind)
• valitakse juhul, kui on välja valitud tõu parim lind, kusjuures vastassugupool peab vastama hindamiskriteeriumile vähemalt 95 punktiga. Kui vastassugupoole hindamisel on ainult üks tõu esindaja ja ta on saanud hindamisel vähemalt 95 punkti, siis otsustab tiitli „Tõu vastassugupoole parim“ väljastamise kohtunik või kohtunikud;
3. BIS – Best in Show (näituse parim lind)
• Näituse parim lind on näituse kõrgeimate punktidega lind;
• Kui kahe või rohkema linnu punktide summa on võrdne, siis paremusjärjestus selgitatakse vastavalt hindamise metoodikale, mille järgi saab esikoha lind, kes on parema tõutüübiga;
• Kui need on võrdsed, siis järgmisena võrreldakse värvuspuhtuse punkte. Parem on lind, kellel on rohkem punkte värvuspuhtuse eest;
• Viimaseks tunnuseks otsustamisel on kehamassi eest saadud punktid;
4. BISOS – Best In Show Opposite Sex (näituse vastassugupoole parim lind)
• Kui näituse võidab isaslind, siis BISOS antakse välja näitusel enim punkte saanud emaslinnule ja vastupidi;
• Kui kahe või rohkema linnu punktide summa on võrdne, siis paremusjärjestus selgitatakse vastavalt hindamise metoodikale, mille järgi saab esikoha lind, kes on parema tõutüübiga;
• Kui need on võrdsed, siis järgmisena võrreldakse värvuspuhtuse punkte. Parem on lind, kellel on rohkem punkte värvuspuhtuse eest;
• Viimaseks tunnuseks otsustamisel on kehamassi eest saadud punktid;
5. BC – Best Couple (parim paar)
• Tiitli saamiseks peab kasvataja osalema näitusel samast tõust ja värvusest kuke ja kanaga;
• Üks lindudest peab saama vähemalt 95p ja teine vähemalt 93p;
• Lindude punktid liidetakse kokku;
6. BF - Best Farm (parim farm)
• Tiitli saamiseks peab iga kasvataja osalema näitusel vähemalt kaheksa (8) linnuga;
• Linnud võivad olla erinevast tõust;
• Arvesse lähevad 8 parema näitusele toodud lindude tulemused;
• Arvutatakse 8 enim punkte saanud linnu kokku punktisumma;
7. BB – Best Breeder (parim kasvataja)
• See on kasvataja, kes on andnud omapoolse tugeva panuse ühe konkreetse tõu aretusse;
• Tiitli saamiseks peab kasvataja osalema näitusel vähemalt kahe paari (kukk ja kana) lindudega. (kokku vähemalt 4 lindu);
• Kõik linnud peavad olema samast tõust ja paarid samast värvusest, (näide: 1 must paar ja 1 valge paar, aga tõug peab olema sama);
• Arvutatakse nelja enim punkte saanud linnu punktisumma;
8. PF – People’s Favorite (rahva lemmik)
• Kolme päeva jooksul on külastajatel võimalus valida oma lemmik lind või lindude paar, andes oma otsusest teada märkides puuri numbri hääletussedelile. Hääletamine lõppeb üks tund enne autasustamise algust;
Näitusel selgitatakse välja küülikute seast:
1. BIS – Best In Show (näituse parim küülik)
• Antakse ühele loomale, kes on saavutanud näitusel kõige rohkem punkte;
• Kui kahe või rohkema küüliku punktide summa on võrdne, siis
paremusjärjestus selgitatakse vastavalt hindamise metoodikale, mille järgi
saab esikoha küülik, kes on parema tõutüübiga;
• Kui need on võrdsed, siis järgmisena vaadatakse kehamassi eest saadud
punkte;
• Kui ka need on võrdsed, siis järgmisena võrreldakse karvastiku eest antud
punkte.
2. BISOS – Best In Show Opposite Sex (näituse vastassugupoole parim küülik)
• Parim vastassugupool. Kui näituse võidab isasloom, siis BISOS antakse välja
näitusel enim punkte saanud emasloomale ja vastupidi;
• Kui kahe või rohkema küüliku punktide summa on võrdne, siis
paremusjärjestus selgitatakse vastavalt hindamise metoodikale, mille järgi
saab esikoha küülik, kes on parema tõutüübiga;
• Kui need on võrdsed, siis järgmisena vaadatakse kehamassi eest saadud
punkte;
• Kui ka need on võrdsed, siis järgmisena võrreldakse karvastiku eest antud
punkte.
3. BOB – Best of Breed (tõu parim loom)
• Tõu parim loom valitakse antud tõu kõigi (sõltumata sugupoolest) esindajate
hulgast, kes on hindamisel saanud vähemalt 95 punkti. Kui antud tõust
(sõltumata sugupoolest) on esindatud ainult üks loom, siis peab ta saama
vähemalt 95 punkti, et kandideerida „Tõu parim loom“ tiitlile. Väljastamise
või mitte väljastamise otsustab või otsustavad kohtunik/kohtunikud.
4. BOS – Best Opposite Sex (vastassugupoole parim loom)
• valitakse juhul, kui on välja valitud tõu parim loom, kusjuures vastassugupool
peab vastama hindamiskriteeriumile vähemalt 95 punktiga. Kui
vastassugupoole hindamisel on ainult üks tõu esindaja ja ta on saanud
hindamisel vähemalt 95 punkti, siis otsustab tiitli „Tõu vastassugupoole
parim“ väljastamise kohtunik või kohtunikud;
5. BF – Best Farm (parim farm).
• Tiitli saamiseks peab iga kasvataja osalema näitusel vähemalt kaheksa (8)
loomaga;
• Loomad võivad olla erinevast tõust;
• Arvesse lähevad 8 parema näitusele toodud looma tulemused;
• Arvutatakse 8 enim punkte saanud looma kokku punktisumma;
6. BB - Best Breeder (parim kasvataja)
• See on kasvataja, kes on andnud omapoolse tugeva panuse ühe konkreetse
tõu aretusse;
• Tiitli saamiseks peab kasvataja osalema näitusel vähemalt nelja (4) samast
tõust küülikuga;
• Kõik küülikud peavad olema samast tõust, võivad olla erineva värvusega;
• Arvutatakse nelja enim punkte saanud küüliku punktide summa;
7. PF – People’s Favorite (rahva lemmik)
• Kolme päeva jooksul on külastajatel võimalus valida oma lemmik loom andes
oma otsusest teada märkides puuri numbri hääletussedelile. Hääletamine
lõppeb üks tund enne autasustamise algust;
8. BIC JUN – Best In Class Junior (juuniorklassi (4-6 kuud) parim)
• Juuniorklassi parim loom valitakse antud klassi kõigi (sõltumata tõust ja
sugupoolest) esindajate hulgast, kes on hindamisel saanud vähemalt 95
punkti. Kui antud klassist on esindatud ainult üks loom, siis peab ta saama
vähemalt 95 punkti, et kandideerida „Juuniorklassi parim loom“ tiitlile.
Väljastamise või mitte väljastamise otsustab või otsustavad
kohtunik/kohtunikud.
Eesti Linnukasvatajate Seltsi suvepäevad Pihla puhkemajas
Hea ELS liige!
Igasugused riikliku regulatsiooniga ajad on selleks aastaks jälle möödas ja aeg on käes suviseks kokkusaamiseks!
Seekord saame kokku Jõgevamaal, Pihla puhkemajas. 10.-11.juuli
Kogunemine alates 14.00
Hinnakiri:
Täiskasvanu 13.-*/28.-**
Lapsed ja noored 10,-
Koolieelikud lustivad meiega tasuta!
*ELS liikmele.
**Neile kes veel ei ole liikmeks astunud. Tahad soodsamalt? Astu liikmeks!
Hind sisaldab sööke, alkoholivaba jooki, kohv, tee. Alkoholi eest hoolitseb igaüks ise. Ööbimine telkides, autodes, kiiremad registreerujad pääsevad tubadesse. (Soovi avaldada registreerumisel) Paraku ei saa me lubada privaatseid tube.
Registreerimine Heilin-Helina.
heilind@mail.ee
Registreerimise ja maksete tähtaeg 2.juuli.
Asukohaga saab tutvuda pihla24.ee
Eesti Linnukasvatajate Seltsi üldkoosok 22.06.2021
22. juunil toimub ELSi üldkoosolek Eidapere Kultuurikeskuses
Aadress: Tallinna mnt 23b Eidapere alevik Raplamaa
Aeg: Teisipäeval, 22.juunil, kell 16.00
Päevakord
1. eesti vuti aretusaruanne 2020
2. eesti vuti aretus 2021 tutvustamine
3. ELS tegevusaruanne 2020
4. ELS aastaaruanne 2020 kinnitamine
5. Põhikirja muutmine
6. Plaanid 2021
7. Revisjonikomisjoni valimine
8.jooksvad küsimused
Palun anna teada kui oled tulemas aadressile linnukasvatajateselts@gmail.com, teame kohvi ja küpsise kogust arvestada.
Kes osaleda ei saa, palun tehke volitus.⬇
| dokument_37.docx |
Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade 22.02.2021
Maaeluministri üleskutse linnukasvatajatele: hoidkem linde siseruumides
Maaeluministeerium kutsus täna, 22. veebruaril linnukasvajate esindajad veebikoosolekule, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas kohtumisel, et viiruse leviku vältimiseks on vajalik hea koostöö riigi ja linnukasvajate vahel. „Palume kõigil linnukasvatajatel teavitada oma veterinaararsti kohe, kui tekib kahtlus, et farmis on lindudega midagi valesti. Nii saame hoida viiruse leviku kontrolli all,“ ütles minister.
Kruuse pani osalejatele südamele, et linde enam väljas ei peetaks. „On väga oluline, et linnud oleksid siseruumides – sel moel kaitstakse nii enda kui ka ümberkaudseid linde,” lisas minister.
Tänasele veebikohtumisele olid kutsutud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning suuremad kodumaised tootjad.
Reedel teatas Põllumajandus- ja Toiduamet, et Lääne-Virumaal asuvas Telo talus on avastatud lindude gripp. Taudikollet asuti kohe likvideerima ning taudi leviku vältimiseks seati piirangud ümberkaudsetele linnupidajatele.
Lindude gripp on väga nakkav viirushaigus, mis põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse.
Hukkunud veelindude (haned, luiged), hulganisti surnud metslindude või surnud röövlindude (kullid, kotkad) leidmisel tuleks sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit, helistades infotelefonil +372 605 4767.
Teate edastas
Martin-Erich Torjus
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade 19.02.2021
Lääne-Virumaal tuvastati lindude gripp
Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Viru-Nigula vallas asuvas OÜ Telo Talus, kus on hetkel üle 70 linnu. Linnupidamiskohale on seatud kitsendused. Lindlast ei tohi linde välja viia ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine. Palume talupidaja osas mõistmist ja ametile töörahu taudi kolde likvideerimiskohas.
Esmane teade lindude suremusest lindlast saabus 17. veebruaril ning koheselt võeti proovid. „Laboratoorsete uuringute tulemuste kohaselt tuvastati eriti nakkava lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majandusliku kahju. Taudi tõttu hukatakse kõik talus peetavad linnud, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel. Seejärel korraldab PTA linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Hukatud lindude eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.
Sammeli sõnul hoiab amet silma peal kõigil linnupidajatel, kes jäävad Telo talust kuni kümne kilomeetri raadiusesse. „Linnupidajatel, kes asuvad Haljala, Viru-Nigula ja Rakvere vallas, palume linnud hoida kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet vee- ja metslindude või kõrvaliste isikutega. Juhul kui märkate lindudel haigustunnuseid teavitada sellest koheselt oma veterinaararsti,“ selgitas Sammel.
Kümne kilomeetri raadiuses Telo talust kehtestatakse piirangud. Piirangud puudutavad lindude arvestuse pidamist, väljaspidamise keeldu, lindude liikumist farmist välja jne. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised. Üle Eesti tuleks kodulinde hoida siseruumides.
Linnugripi peamised sümptomid:
- harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
- isutus, uimasus kõhulahtisus;
- linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
- munatoodangu järsk langus.
Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
- hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
- ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
- enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
- juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
- välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.
Mida teha kui leiate surnud linnu:
- Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.
- Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.
Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.
Teate edastas
Elen Kurvits
kommunikatsioonispetsialist
kommunikatsiooniosakond
Põllumajandus- ja Toiduamet
Kuidas kaitsta kodulinde, kui linnugripp koputab uksele
Koht: Järvamaa Kutsehariduskeskus Särevere tehnikamaja klass 527
Aeg: 22.02.2021 kell 11.00
Kestvus: Orienteeruvalt 4 h
Korraldaja: Eesti Linnukasvatajate Selts
Hind: Tasuta
Kohtade arv piiratud
Päevakava:
1. Linnugripp, selle olemus ning ohustatud liigid.
2. Selle ülekandumise võimalused linnult inimestele ja teistele
imetajatele.
3. Kodulindude võimalikud nakkusallikad.
4. Erinevad patogeensusastmed.
5. Ennetamine väikemajapidamises
6. Erinevad bioohutuse võimalused taludes.
7. Haiguse diagnostika.
8. Riiklikud meetmed.
Koolitajaks on Janek Prits - Linnu- ja küülikukasvataja. Foodest Baltic OÜ juhatuse liige, Estfarm OÜ ja Estfarmi Vutifarm OÜ tegevjuht. Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandustootja eriala linnukasvatusvaldkonna 4. ja 5. kutsetaseme õppejõud, täiskasvanute koolitaja aastast 2014. Tegeleb linnukasvatusega aastast 2009, sh eesti vuti aretusega, mida koostöös EMÜ-ga ka teadustöös kasutatakse. Omab kutsetunnistusi linnukasvataja tase 4 ja linnukasvatusspetsialist tase 5.
Koolitusele registreerimine ja lisainfo: linnukasvatajateselts@gmail.com
Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade 12.02.2021
Eestis tuvastati lindude gripp
Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju.Põllumajandus- ja Toiduamet palub kõikide kodanike kaasabi.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on tegemist esimese sellelaadse leiuga Eestis. „Amet uurib igal aastal nii kodu- kui ka mets- ja veelinde ning seni lindude grippi tuvastatud pole.“ Kõrge patogeensusega lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suurt suremust.
„Kuna selle haiguse vastu puudub vaktsineerimise võimalus ja ravi, siis tuleb nakatumisest hoidumiseks oma kodulinde hoida sisetingimustes. Haigestumise korral tuleb viiruse leviku vältimiseks linnud hukata ning sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võivad olla viirusega saastunud, nõuetekohaselt töödelda või hävitada. Kogu eeltoodud tegevus toimub Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalveametniku kontrolli all. Uued linnud saab ruumidesse tuua peale täielikku puhastust ja desinfektsiooni,“ selgitas Kalda.
Linnugripi peamised sümptomid:Selleks, et kaitsta oma kodulinde:
- harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
- isutus, uimasus kõhulahtisus;
- linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
- munatoodangu järsk langus.
Mida teha kui leiate surnud linnu:
- hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega;
- ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde;
- enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud.
- juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti.
- välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel.
Lindude grippi on tuvastatud 27s Euroopa riigis ning haiguse tõttu on sellel aastal hukatud või hukkunud ligi 3,5 miljonit kodulindu.
- Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.
- Kodulinnu surmast teavitada veterinaararsti, kellelt saad edasised suunised.
Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.
Lindude gripi leviku riskialad lisatud eraldi failina.
Teate edastas
Elen Kurvits
kommunikatsioonispetsialist
kommunikatsiooniosakond
Põllumajandus- ja Toiduamet
Põllumajandus- ja Toiduameti pressiteade 11.02.2021
Lindude gripp on Eestist sajakonna kilomeetri kaugusel Nädala alguses tuvastati Helsingi lähistel ja nüüd Lätis Riia lähistel hukkunud veelindudel väga nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis põhjustab lindude ,sh kodulindude, suurt suremust. Antud tüvi inimestele ohtu ei kujuta. Haiguse puhkemisel kodulindudel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Haiguse peamisteks kandjateks on veelinnud ning seetõttu peaksid eriti tähelepanelikud olema Põhja-, Lääne-Eesti, Võrtsjärve ja Peipsijärve äärsed linnupidajad.
Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Eestis selle viirusega nakatunud linde hetkel tuvastatud pole. Võimalikult varase avastamise ja valmisoleku tagamise eesmärgil uuritakse juba pikemat aega nii mets- ja veelinde viiruse esinemisele.
Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonnajuhataja Olev Kalda sõnul on olukord murettekitav. „Kõrge patogeensusega viiruse poolt põhjustatud lindude gripp on tuvastatud Soomes ja Rootsis nii mets- kui kodulindudel ning nüüd ka Lätis, kus gripp tuvastati Riias kahel veelinnul. Rootsis on sellel aastal gripi tõttu hukatud juba ligi kaks miljonit munakana,“ selgitas Kalda. Siinkohal palub Põllumajandus- ja Toiduamet kõikide kodanike kaasabi. Juhul, kui leiate veelindude (haned, luiged) värskeid korjuseid, hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.
Selleks, et kaitsta oma kodulinde peab linnupidaja võimalusel pidama linde laudas ning vältima igasugust kokkupuudet metslindudega. Kindlasti ei tohi lindude juurde lasta kõrvalisi isikuid. Enne lindude toitmist tuleb pesta käed ning vahetada riided ja jalanõud. Juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti. Välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel. Eelmisel aastal hukkus või hukati lindude gripi tõttu Euroopas ligi üheksa miljonit kodulindu. Lindude gripp on levinud Belgiasse, Poola, Lätti, Leetu, Saksamaale, Austriasse, Šveitsi, Hollandisse, Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse, Tšehhi, Ühendkuningriiki, Iirimaale, Põhja-Iirimaale, Taani, Soome, Norra, Rootsi, Ungarisse, Sloveeniasse, Rumeeniasse, Slovakkiasse, Horvaatiasse, Bulgaariasse ja Ukrainasse.
Lindude gripi leviku riskialad lisatud eraldi failina.
Teate edastas Elen Kurvits
kommunikatsioonispetsialist
kommunikatsiooniosakond
Põllumajandus- ja Toiduamet
"Lumelind 2021"
Eesti Linnukasvatajate Selts kuulutab välja lumest linnu meisterdamise võistluse! Meisterda lumest lind ja saada foto sellest ELSi facebooki postkasti. Juurde kirjuta oma lumelinnu nimi ja autori vanus. Fotode saatmise tähtajaks on 1. märts 2021. Parimad lumelinnud valib välja rahvas. Kui sa arvad, et sa üksi ei oska, kutsu vanaema või suur vend kampa ja tehke koos! Fotod on hindamiseks üleval 20.märtsini.
Auhindadeks on :
I koht - 3 kg komme
II koht - 2 kg komme
III koht - 1 kg komme
