Põldvutt
Koostas Ph. D. Matti Piirsalu, ELS (15.04.2013)
Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. a ja vaarao tüüpi lihatõugu vutid Kaiaverre 1976. a. Vuttide pidamist ja söötmist käsitlevate uurimistöödega alustati 1977. a. Eesti liha-munatüüpi vutitõug tunnustati 1987. a, tõu aretajad on prof H. Tikk, V. Neps ja prof R. Teinberg. Eesti vutt on ainuke Eestis loodud põllumajanduslik linnutõug.
1991. a ehitati Tartumaale Matjamaa vuttide suurfarm tootmisvõimsusega kuni 10 mln muna aastas. Samal aastal korraldati Eestis ülemaailmne vutikonverents ja ehitati välja kolm perefarmi (Ü. Pullisaaar, T. Kollist ja R. Treier). Tõuaretustöös hakati rakendama hakati kasutama liinaretuse meetodit liinaretust.
Esimesed vutid toodi Eestisse 1966. a ja vaarao tüüpi lihatõugu vutid Kaiaverre 1976. a. Vuttide pidamist ja söötmist käsitlevate uurimistöödega alustati 1977. a. Eesti liha-munatüüpi vutitõug tunnustati 1987. a, tõu aretajad on prof H. Tikk, V. Neps ja prof R. Teinberg. Eesti vutt on ainuke Eestis loodud põllumajanduslik linnutõug.
1991. a ehitati Tartumaale Matjamaa vuttide suurfarm tootmisvõimsusega kuni 10 mln muna aastas. Samal aastal korraldati Eestis ülemaailmne vutikonverents ja ehitati välja kolm perefarmi (Ü. Pullisaaar, T. Kollist ja R. Treier). Tõuaretustöös hakati rakendama hakati kasutama liinaretuse meetodit liinaretust.
Foto: Alo Tänavots
|
Paraku jäi põllumajandustootmisele ülinegatiivselt kulgenud põllumajandusreformi tõttu aastaks 1995 alles ainult R. Treieri perefarm, kuhu koondati vuttide tõutuumik. Kuna farmil puudusid võimalused tõuaretustööks, hakkasid eesti vuttide tõutuumiku lindudel ilmnema sugulusaretuse tunnused: vähenes munade kooruvus, lindude säilivus ning sagenesid välimikuvead.
Alates 2001. a rahastab põllumajandusministeerium tõuaretustoetuste kaudu R. Treieri farmis eesti vuttidega tehtavat selektsioonitööd. Prof H. Tikk ja filosoofiadoktor M. Piirsalu töötasid välja selektsioonitöö kava produktiivsusnäitajate parandamiseks. 2001. a kanti eesti vutid ka ohustatud linnutõugude nimekirja, mis võimaldas tõuaretustoetuse riiklikest vahenditest katta eesti vutitõu säilitamise, sealhulgas ka aretustöö kulud.
Alates 2001. a rahastab põllumajandusministeerium tõuaretustoetuste kaudu R. Treieri farmis eesti vuttidega tehtavat selektsioonitööd. Prof H. Tikk ja filosoofiadoktor M. Piirsalu töötasid välja selektsioonitöö kava produktiivsusnäitajate parandamiseks. 2001. a kanti eesti vutid ka ohustatud linnutõugude nimekirja, mis võimaldas tõuaretustoetuse riiklikest vahenditest katta eesti vutitõu säilitamise, sealhulgas ka aretustöö kulud.
Foto: Alo Tänavots
|
Seltsi eestvedamisel koostatud eesti vuti säilitus-aretusprogramm aastateks 2001–2006 täideti edukalt. Võrreldes 2000. a munatoodanguga suurenes aastane munatoodang vuti kohta 51 muna võrra ehk 17,7%. 2008. a koostasid emeriitprofessor H. Tikk ja filosoofiadoktor M. Piirsalu eesti vuti säilitus-aretusprogrammi aastateks 2008–2012 ning 2012. a aretus-säilitusprogrammi ja individuaalse jõudluskontrolli eeskirja aastateks 2013–2018.
Praegu tehakse eesti vuttide individuaalset jõudluskontrolli ja rakendatakse säilitus-aretusprogrammi FIE Eha Treieri eesti vuti aretusfarmis ja Järveotsa Vutifarm OÜs. 2012. a 31. detsembril oli E. Treieri farmis 2012 eesti tõugu emasvutti ja 295 isasvutti, 108 vutti peeti individuaalpuurides jõudluskontrolli all. Järveotsa Vutifarm OÜs oli 31. detsembril 2012. a 6452 eesti tõugu emasvutti ja 1020 isasvutti, 108 emasvutti peeti individuaalpuurides jõudluskontrolli all.
Selektsioonitöös ja vutimunade tootmisel püütakse rakendada kõike uut, mida linnukasvatusteadus pakub. Näiteks saadakse eesti vuttidelt omega-3-rasvhapetega rikastatud tervisemune ja vutiliha.
Viimastel aastatel tehtud selektsioonitööd eesti vutitõuga tuleb lugeda kordaläinuks, aretustööd on rahaliselt toetanud põllumajandusministeerium, Eesti Linnukasvatajate Selts ja Eesti Teadusfond. Sihipärast tööd eesti vutitõu säilitamisel on teinud vutikasvatusentusiastid Rene-Valentin Treier, Eha Treier, Ülo Pullisaar, Matti Piirsalu, Harald Tikk, Viive Tikk ja Olli Reimand.
Praegu tehakse eesti vuttide individuaalset jõudluskontrolli ja rakendatakse säilitus-aretusprogrammi FIE Eha Treieri eesti vuti aretusfarmis ja Järveotsa Vutifarm OÜs. 2012. a 31. detsembril oli E. Treieri farmis 2012 eesti tõugu emasvutti ja 295 isasvutti, 108 vutti peeti individuaalpuurides jõudluskontrolli all. Järveotsa Vutifarm OÜs oli 31. detsembril 2012. a 6452 eesti tõugu emasvutti ja 1020 isasvutti, 108 emasvutti peeti individuaalpuurides jõudluskontrolli all.
Selektsioonitöös ja vutimunade tootmisel püütakse rakendada kõike uut, mida linnukasvatusteadus pakub. Näiteks saadakse eesti vuttidelt omega-3-rasvhapetega rikastatud tervisemune ja vutiliha.
Viimastel aastatel tehtud selektsioonitööd eesti vutitõuga tuleb lugeda kordaläinuks, aretustööd on rahaliselt toetanud põllumajandusministeerium, Eesti Linnukasvatajate Selts ja Eesti Teadusfond. Sihipärast tööd eesti vutitõu säilitamisel on teinud vutikasvatusentusiastid Rene-Valentin Treier, Eha Treier, Ülo Pullisaar, Matti Piirsalu, Harald Tikk, Viive Tikk ja Olli Reimand.
